Kristina Oja- Aasta noor tekstiilikunstnik 2024

Kristina Oja on nii minu nimi kui ka ruum, kus lõngast sünnib idee, ainulaadne rõivaese ja uus viis eneseväljenduseks.

Hei! Olen Eestis tegutsev tekstiili-ja kudumisdisainer, kelle töö keskmeks on hoolikalt valitud materjalid. Olen õpinud Eesti Kunstiakadeemias tekstiilidisaini erialal, lisaks omandanud profesionaalsed rätsepaoskused Tallinna Tööstushariduskeskuses. Vahepeal on mul lihtsam rääkida materjalikeeles kui sõnade kaudu ning tunnen, et loomingu tegemine on minu puhul kõige parem eneseväljendus.

Masinkudumine on kujunenud minu üheks tugevamaks väljendusvahendiks. Selle oskuse avastasin õpingute ajal ning olen seda edasi arendanud iseseisva uurimise ja katsetamise kaudu. Sageli töötan juba olemasolevate materjalidega: lõngajääkide, kudumisproovide, villa ja kangatükkidega. Mulle meeldib mängida materjaliga, mida tavaliselt ei märgata, kuid mis kannavad endas kasutamata potentsiaali ja uut elu.

Ühel sügispäeval kuulsin podcast’ist lauset, mis jäi mind saatma: „Mõistlikus majapidamises kasutatakse ära kõik, mis tuleb loomalt.” See mõte, mis viitab austavale ja jätkusuutlikule suhtumisele materjali ja päritolu vastu, on saanud minu töö keskseks põhimõtteks. Kuigi lause keskendub loomapidamisele, siis minu jaoks see “loom” seal lauses on tekstiil, materjal, mida kasutan oma tegemistes. Mitte midagi ei lähe raisku. Disainerina näen end materjalide kuulajana ja suunajana, inimesena, kes lähtub sellest, mis on juba olemas, ja laseb materjalil ise teed näidata.

2024. aastal pälvisin tiitli Aasta Noor Tekstiilidisainer ning sama aasta jooksul ka Mari Adamsoni stipendiumi, mis antakse Eesti parimale tekstiilitudengile.

Kui keegi küsib, millega ma praegu tegelen, siis tõenäoliselt vastan: Ma koon. Kudumine on minu tööriist, mis juhatab mind läbi olemise avastamata maastike.